Emajõe festival

Emajõe festivali raames toimus Tartu fotoklubi korraldatud konkurss emajõe lood 2010. Saatsin minagi mõned pildid, millest kaks valiti välja ja eksponeeriti täna hommikul avatud näitusel Atlantise ees laeval. Ma jõudsin näitusele alles õhtul, kui seal juba asju kokku pakiti, aga pilte lasti ikka vaatama. Räägitakse, et homme on nad ka üleval. Minu pildid on need kaks ülemist. Kuigi näitus on imeväike ja konkursil osalejaid oli väga vähe, on see siiski minu esimene esinemine näitusel, nii et olen ikka õitenatuke uhke ka :) Auhinda ma ei saanud. Esikoht läks sellele, eriauhinnad sellele ja sellele pildile.

Publiku lemmik on veel välja selgitamata – võite mu pilte vaadata ja mu poolt kuni 31 oktoobrini hääletada siin. minu pilt praegu juhib :)

sellel laval mängisid pasunapoisid ja näitus on selles hallis telgis

Pannkoogid

Maitsvad kodujuustu õunapannkoogid. Retsepti sain mina Pereköögi kokaraamatust. Nämmm!

uruloom

Ükskõik kus, ükskõik kui väike, ükskõik kui korraks kusagil mõni õõnsus on, tuleb sinna sisse ronida.

Maalilaager

Veetsin suvepuhkuse ajal kolm huvitavat päeva Männiku Metsatalus Kersti Rattuse ja Viljandi Kultuuriakadeemia maalikursusel. Kokku oli tulnud väga erinevaid, peamiselt üsnaväga algajaid maalihuvilisi, kes kolm päeva järjest said metsatalu ümbrust loodust vaadata ja värvidega plötserdada. Ma polnud akrüülvärve varem proovinud ja ega üldse maalida proovinud pärast põhikooli kunstiringe. Samas on mul huvi värvide vastu ja kodus molbert, aga pole olnud julgust ega oskusi katsetada. Sellepärast õpetaja käe all proovida tahtsingi.

Kahjuks oli kursus üsna hale, 20 tunni juhendatud õppetöö asemel sain ma kokku ehk 20 minutit. Alguses tegi õpetaja äärmiselt põgusa sissejuhatusse ja seejärel käis vahepeal piilumas, mida õpilased kokku plökerdavad, võttis pintsli mõneks hetkeks käest ja näitas, kuidas asi paremaks teha. paar üksikut õpetussõna ka. veetis iga pildi juures keskmiselt 2-5 minutit. Lubatud vestlusringe ja arutlusi ei olnud üldse. Nii et minu silmis oli see kursus küll petukaup natuke. Muidugi õppisin ma nii mõndagi, sest lihtsalt katsetasin ja katsetasin ja katsetasin. kodus oleks ma jõudnud selle aja jooksul kümme korda pintsli nurka visata, aga seal polnud midagi muud ju nagunii teha. Ega ma taha muidu siin mustata kedagi, lihtsalt kui keegi tahab edaspidi osaleda, siis teab, mis ees ootab. Ja paljude osalejate käest kuulsin, et nad jäid rahule. Muidugi, toredad päevad olid, hea söök, ilus koht, väga mõnus ilm, suitsusaun, hommikukastene muru ja hommikukohvid trepil koos mõnusa seltskonnaga.

          

hommikul jõe ääres

Hommikuti on jõe ääres nii ilus ja rahulik. Kohata võib kolme tüüpi inimesi: kalamehi, koerajalutajaid ja mõnd üksikut tervisesportlast. Ma kuulun enamasti sellesse viimasesse kategooriasse, kuid vahel harva, kui fotokaga ringi jalutan, moodustan neljanda kategooria. Ilusam on jalutada allajõge, siis sillerdab päike veel ilusamini. Sel hommikul piilus küll päike läbi väikese udu-sudu.

   

Muideks, kas keegi teab, miks kajakad karjade kaupa enam jõe ääres konnatiigi kohal kisendades ei lenda?

Võsu

Väikeseid armsaid rannikukülasid pidi tasub sõita, kuigi sealsete majade rõdud ja verandad teevad kadedaks. Naudiks isegi sellistel rõdudel hommikukohvi ja –lehe idülli.

Ühel Võsu elanikul on olnud aga huumorimeelt. See imeväike maja on laeva disainiga. Rõdu on kui tekk ja esimese korruse seinad on viltu kui laeval.

Pühapäevahommikune kohtumine

    

Mõni päev hiljem nägin teda maja teises küljes ühe teise aknaraami otsas maailma asjadel silma peal hoidmas.

Hooajaline

Gulinaarne vahepala mõisatuurile. Hooajalised toidud on mõnusad. Mul vedas – isa käis seenel, kuigi ise seeni ei söö. Nii sain ma seenekastme sisse kukekaid ja sekka ka mõned pilvikud. Koorisin selleks puhuks isegi kartuleid, mida ma muidu üliharva söön. Jahukastme asemel kallasin praetud sibula ja seente peale piima ning lisasin toorjuustu. Sai hea küll. Kahju, et tilli polnud.

 

Hooaja lemmiksalat on aga lihtne tomati ja sibula salat pipra, soola ja tilga õliga. Mõnikord lisan oma aknalaua basiilikuistandusest värskeid lehti ka sekka. Lihtne, aga õudselt maitsev!

 

Vihula mõis

Külastasime oma Põhja-Eesti reisil ka hubast Vihula mõisat. Siin veedaks aega küll, jalutaks pargis ja jõe ääres.

   

Kalvi mõis

Kalvi mõisa hoone on üks ägedamaid ja omanäolisemaid, mis ma näinud olen. Mõnusast tumedast kivist, ilusti korda ka tehtud – nii seest kui väljast. Aga ometi ei olnud seal mõisas nii mõnus ringi jalutada, kui mõnes teises. Kuidagi pisut liiga klantsitud ja üldse mitte päris-tundega. Näiteks oleks mulle hoopis sümpaatsem olnud, kui hoone mööbel oleks renoveeritud vana, aga oli antiikvälimusega uus. Aga üldiselt tore koht. Kohvi oli küll üsna kallis :)

 

Toolse linnuse varemed

Rändasime mööda põhjarannikut ja sattusime ka Toolse linnuse varemete juurde. Otse mere ääres, suur ja lagunev. Väga huvitav vaadata. Turistide rõõmuks oli sinna paate ja laevu veetud. Viimased paistsid olevat vuhvlid – ei olnud need kunagi päriselt merel seilanud.

 

Seli raba

Selisoo või seli raba – kasutusel on vist mõlemad nimed – on üks järjekrodne ilus raba. Pisut vähem klanitud kui mõned teised rabad, kus käinud oleme. Rajal polnud vist kuigi sageli kõnnitud, oli teine üsna kanarbikku kasvanud ning kõditas kõndides sääri. Rabas on mitmeid järvekesi, üks suurimaid oli kohe vägaväga ilus, üks ilusamaid järvi, mida ma kunagi näinud olen. Pildile on seda rabailu raske püüda, eriti keskpäevase ereda päikesega