Päev kõhu heaks

Täna on olnud selline imeline päev, kus mu kadunud ja ammu tagasi igatsetud kulinaariakihk on jälle endast märki andmas. Lisaks hooajalisele hapukapsas-verivorst menüüle panin ahju ja tunnikese pärast võtsin ahjust röstitud peedi. Retsept minu lemmikblogist – Ragne kokkama.blogspot.com. Ei mäleta, et oleks kunagi tundnud, et olen ämbrisse astunud, kui tema katsetatud retsepte ja õpetusi järgin. Nii maitses ka rosmariini, pipra, soola, õli ja palsamiäädikaga maitestatud peedid väga mõnusalt. Sellised kergelt magusad. Sobib hästi prae kõrvale

Peedi kõrvale pannile jäi natuke ruumi – sinna sokutasin kaks paprikat röstuma. Selleks, et saaks teha röstitud paprika ja tšilli tarretist. Ma ei tea, kas ja kuna sellest tarretis saab, aga praegu soojana pliidilt võetuna on tegu küll päris vürtsika ja mõnusa möksiga. Kui paprika röstitud, saab see möks väga kiiresti valmis ja kõige keerulisem selle juures on tšillipipra ohutu käsitlemine. Mul näpud siiani kergelt tulised. Retsept pärineb ajakirjast Köök. Lisaks paprikale ja tšillile käib siia küüslauk, sibul, vesi, valge veini äädikas, sool ja suhkur. Liha kõrvale kindlasti suurepärane.

Külmkapis seisab aga selline kauss. Homme lähevad need rummis ligunevad marjad kõik keeksi sisse. See on selline tore keeks, mida tuleb ilusti hoida ja rummiga kasta ja siis jõulu ajal või aastavahetusel saab alles süüa.

Banaanijäätis

Ragne blogi on täis geniaalsete delikatesside retsepte. Banaanijäätis on saanud kakaokisselli kõrval järjekordseks hitiks. See on lihtsalt nii geniaalselt lihtne ja maitsev.

Kolm sammu 1) lõika banaanid viiludeks 2) pane nad sügavkülma ja hoia mõned tunnid seal 3) püreesta kergelt külmunud banaaniviilud mikseriga või blenderis.

Ma olen erinevaid marju ka lisanud – külmutatud maasikaid või vaarikaid. Viimane ja eriti maitsev oli külmutatud punaste ja mustade sõstardega. Igatahes uskumatu,kui kreemjas see banaanijäätis on.

PITA

Pita-pita-pita! Katsetasin esimest korda Pitat ehk taskuleiba nagu Toidutare seda nii kenasti nimetab.

Retsepti leiate siit. Ma tegin ise tegin Maire Suitsu suure küpsetamisraamatu järgi – see on vaieldamatult mu lemmik küpsetiste raamat. Üldiselt oli päris lihtne, koosneb ainult veest, jahust, pärmist ja soolast. Kokku mätsida, kerkima panna, veel sõtkuda, vormida pallikesed ja jätta uuesti kerkima. Ja siis 7 minutit küpsemist ja niiske räti alla jahtuma. Väga maitsev sai! Ja juhtuski nii, et küpsedes kerkis pallikeseks ja muutuski keskelt õõnsaks. Ma arvan, et mõtlen taignasse mingeid maitseianeid juurde järgmine kord. Ei teagi, kas kuivatatud basiiliku või küüslaugupulbrit või midagi. Oleks ju huvitavam!

Muud polegi keerulist kui ei tohi lasta ennast lihtsalt häirida sellest, et see kuramuse asi näppude külge kleepub hirmsasti. Eriti ei olnud hea see nõuanne teistkordsel kerkimajätmisel katta asi kilega ja siis rätiga. Vähemalt minul oli see konsistents liiga vedel, jäi kõik totaalselt kile külge kinni. Oleks pidanud jahu enne peale raputama ilmselt. Selle tulemusel ei tulnud mu pitad üldse ilusa kujuga, aga samas ma leian, et ümar kuju ongi ebaotstarbekas. süüa on palju lihtsam sellist kergelt ovaalset.

Lõikasin siis servast lahti, panin sisse seda, mis parasjagu leidsin. Ühe sõin kana, rukola, tomati ja majoneesiga. Teise sisse panin lõhet, tomatit, rukolat ja hernepüreed, mis lõunasöögi kõrvale tegin. Sai väga maitsev.

Praekartul

Lubage mul rõõmustada nii lihtsa asja üle nagu praekartul : ) Masterchef Professionali vaadates olen aru saanud, et ilma võita suuremat osa sööki teha pole võimalik. Niisiis õppides udupeene nimega asjast potato fondant, teen ma nüüdsest praekartuleid ohtra võiga. Lõikan üsna paksud viilud, praen mõlemalt poolt pruuniks, lisan küüslauku-rosmariini ja vett ja hautan kaane all. 

Vaadake, kuidas Gordon Ramsey fondant potatot teeb.  Ta muidugi kasutab puljongit ja küpsetab neid ahjus.

Salatid

Panen kirja kaks salatiretsepti, mis ei olegi retseptid – panin lihtsalt ettejuhtuvad asjad kokku. Kõiki asju panin juhuslikus vahekorras ja maitse sai päris mõnus

1. Keedetud ja riivitud punapeet, peeneks hakitud sibul, paprika, tomat, hapukoor, majonees.

2. Salvesti kõrvitsasalat, tomat, paprika, hiina kapsas, basiilik, kana, avokaado.

Salatitest pilti pole, sõin kohe ära :)

Flambeeritud banaan

Udupeen nimi, lihtne magustoit. Kasutasin seda retsepti. Ega ma muidugi tea, kas mul õigesti välja tuli või kuidas maitsema tegelikult peaks. Aga süüa kõlbas ja tuli lahmatas pannil põlema nii suur, et ma suisa ehmusin. Pildile sai juba tagasihoidlik leegike. Tegin nii nagu uhked kokad telekas – kallutasin panni gaaasipliidil tule poole ja pann olgi leekides. Kustus ruttu ära ka, ei olnudki lõppkokkuvõttes hirmus.

Valmismagustoidust ei taibanud pilti teha, pistsin pintslisse ja tahtsin veel. Mida see tuli täpselt magustoidule juurde andis, ma ei teagi. Mõni päev varem tegin lihtsalt võis praetud banaani,oli ka väga maitsev. Sel flambeeritud versioonil on muidugi kerge alkoholimaitse juures ja pisut ehk vähem magusust. Rääkimata sellest, et efekt on muidugi võimas. Vanillijäätis on tugevalt soovtuslik siia kõrvale. Järgmine kord proovin banaanikastmesse laimi panna.

Steak tartar

Minu telekavõõrutusravi jätkub, telekat ma jätkuvalt ei vaata. Samas muidugi – milleks telekas, kui meil on internet ja youtube? Niisiis olen vaadanud ära terve hooaja Masterchef Professionali, kus Briti profikokad omavahel võistlevad. Kõhu ajab jube tühjaks ja enda löraki taldrikule prantsatatud toidu pärast hakkab piinlik, aga samas annab inspiratsiooni.

Kaks korda olen nüüdseks teinud asja, mida nemad nimetavad steak tartar, aga mo arvates on see täpselt sama asi mis boeuf a la tartar

Retsepti mul ei ole, segasin lihtsalt tunde järgi kokku erinevad asjad, kõik hästi hästi peeneks hakitud. Toores loomaliha, sibul, hapukurk, kappari marjad, basiilik. Lisaks natuke majoneesi, soola, pipart, tabasco kastet. Kõik segi segada. Järgmine kord kaalun päikesekuivatatud tomatite või oliivide lisamist.

Serveerida pošeeritud munaga, mis pole muud kui kooreta keedetud muna, eesti keeli nimetatakse ka uputatud munaks. Keeduvette tuleb lisada sörts äädikat või sidrunimahla, et muna laiali ei vajuks, ja muud trikki seal polegi. Aga sellegi poolest ei tulnud mul sel korral kuigi ilus see muna. Vähemalt jäi seest vedel, nii nagu peab. Eelmine kord (vt alumine pilt), on muna ilus ümar ja pontsakas, aga vat täiesti kõvaks kees.

Selle retsepti ainus häda on see, et see sobib nii imehästi punase mõnusa veiniga kokku. Nii et liiga mitu korda nädalas ei ole ehk tervislik

Kakaokissell

Tuli üks päev kakaopudingi isu, aga õues oli külm, ei tahtnud poodi minna. Väike guugeldus ja käes ta oligi! Suurepärane vanakooli kakaokisselli retsept Ragne blogist. Vabandust, Tere piimakombinaat, aga nüüd vist küll käive langeb.


vaarikamoosiga eriti mõnus

Pagari piparkook

Jõulude ajal on riik pagareid ja nende piparkooke paksult täis, teame kõik. Eei saanud minagi teisiti. Tegin ise taigna ja olen väga uhke, et välja tuli. Ei ole üldse nii keeruline, kui legend ütleb. Siirupitki teha on päris lihtne.

Ja küllap oli sel korral tavapärasest rohkem frustreerunud pagareid, kes piparkoogist püüdis koera vormida. Reklaamiti ju telekas, oli internetis, piparkoogitaigna pakil… igal pool ja see tundus nii nunnu ja imelihtne. Nunnu ongi. Imelihtne mitte. Õllepurk, mille peale koer panna, see kuram ju veereb! küpsetuspaber, see libiseb! Koera jalad ja kõrvad, need rebenevad! häda ja vaev, ma ütlen. Siuke natuke lombakas kutsu valmis.

Aga vähemalt karu tuli ahjust ja kuldne kuu oli selgas…

Oo! Aa! Oapasteet!

Keedetud oad, keedetud porgand, praetud sibul ja või ja saumikser. Maitseks soola ja pipart ka ja ongi imeline leivamääre olemas. Täpsemad juhised Ragne blogist. Mina igatahes soovitan

Pohlad õunakoogis

Leidsin internetiavarustest õunakoogi retsepti (täpsemalt, siit blogist). Lisasin turult toodud mõnusaid hapusid pohlasid juurde ja sai kohe eriti hea. Isadepäeva puhul.

Ekleer, tsitruskreem ja clafoutis

Osalesin Lianni stuudios Maris Arulepa klassikaliste prantsuse dessertide väikesel kursusel. Tore koolitus oli, tegime ekleere, mille sisse läks tsitursekreem ja clafoutis’d. Ühegi asja tegemine ei olnud keeruline, aga ma ei olnud enne keedutainast teinud ega isegi näinud selle tegemist, nii et kui ma oleks retsepti järgi tehes oma potis näinud seda taignakäkerdist, oleks ma arvanud, et see läks nässu ja ära visanud. Tundus võimatu, et sellist taignaplönni on võimalik keeta 5 minutit.

  

Kuniks küpsetised küpsesid, jagas Maris meile toidu pildistamise nippe – ta ju tegelikult hoopis fotograaf. Sättisime laual valguse ja asjad paika ja siis pildistasime meie maitsva kraami üles ka. Üldiselt nii ülevalgustada otseselt ei kästud, aga mulle meeldib nii.

    

Clafoutis’ oli mu jaoks täiesti uus asi. Kogu protsess ja koostis nägi suht muffini moodi välja, aga maitse ja konsistents on väga erinev – muffin on saiane, see on pigem selline vorm - munasem, raskem ja tihkem. Aga äärmiselt maitsev. Ühe retsepti leiab näiteks Ragne blogist.

Maris oli tore, seltskond oli lõbus ja Lianni stuudio jätkuvalt väga hubane. Uus värviline, kevadine näitus oli ka üles pandud!

munapühad olid

Sushikursus

Käisin Lianni Stuudios sushikursusel, pealkirjaks oli fantaasia ja improvisatsioon. Hästi ilus ja armas koht on see stuudio ja Evelin, kes õpetas oli ka sharmantne. Muidugi ei saanud ma üleliia palju teadmisi, sest olen ju enne lugenud ja teinud ka, aga mõned nipid siiski. Ja seltskond ja kogu üritus olid toredad.

     

Aga sain aru, et olen kogu aeg sushit valesti serveerinud ja lapiti taldrikule pannud. Aga mis veel hullem – ma olen seganud riisi tavalise riisiäädikaga, aga sinna tuleks veel suhkrut ja soola ka juurde lisada. Ja nipet näpet veel, trikke lõikamiseks-rullimiseks. Selle koolituse idee oli aga tutvustada erinevaid improvisatsioonilisi sushitäidiseid. Laual oli igasugu liha, puuvilju, aedvilju ja igasugu kraami. Päris huvitav oli toore räime, maasika ja mangoga sushi :P

Lisaboonusena nägi stuudios Alari Kivisaare Islandi fotode näitust! Väga ägedad pildid tõesti! Soovitan. Vilets pildikribal selle illustratsiooniks ka.

Räpina

Minge Räpinasse! Imearmas koht! Ja sealne värskelt avatud hotell on väga hea koht, kus pidada seminari. Ilus ja maitsekas ja restoranitoit oli maitsev! Ma ise tahaks sinna kevadel või suvel tagasi minna, et aianduskooli kätetööga kaunistatud Räpina ka üle vaadata. 

 

Röstsai

Mu viimase aja lemmik hommikusöök on röstsai, kuhu igasugu asju peale kuhjan. Pildi peal on viiner, mida ma üldiselt harva söön, aga kui kassi rõõmuks vahel ostan, siis pistan isegi mõne pintslisse. Aga kõige maitsvam on see sai mu arvates suitsuvorstiga.

Rösterit mul pole, aga kuiv puhas pann ajab asja ilusti ära. Panen pannile saia kõrvale suvikõrvitsa viilakaid ja sibulat, mis siis ka ära röstuvad natuke. See kõik saiale, võid või toorjuustu alla, vahel ka mõnusat mahedat sinepit, basiilikulehti või rohelist sibulat või rukolat kõige otsa ja valmis! Ühesõnaga kõike kõike head ja mõnusat ja kuhjaga.

Kena värvilist kevadet!

Crem bruled ei oska ma ise teha, selle järgi tuleb kohvikusse minna.

forelli soolamine

Tõin koju kala. Ei, ei ole ma kalameheks hakanud. Käisin lihtsalt poes. Terve suur forell vaatas mind siis laualt ja mina teda vastu ka. No mis temaga teha? Armeed mul toita pole, ise ka pole seitsme mehe isuga. Soolasingi siis osa kala sisse. Tundus keeruline, aga oli lihtsamast lihtsam. Lugesin küll läbi erinevaid retsepte, kuid tegin sellest peamise ühe järelduse – tunde järgi tuleb kalale lihtsalt soola peale määrida ja ongi. Suhkur ja pipar käisid ka – mõlemad soolaga võrreldes oluliselt väiksemas koguses. See tunne ongi põhikomponent, sest soola hulk sõltub ju kalatükkide suurusest ja paksusest ja isiklikust maitsest, kui soolast kala soovida. Igatahes järgmisel päeval oli soolakala valmis. Kaua säilib, veel ei tea. Ah, ja fileerisin kala ka elus esimest korda
 

Mis ma selle lihaga tegin, ei mäletagi enam. Igatahes sai hea ja pilt ajab suu vett jooksma.

Chirashi sushi

Sushi, mis jaapanlaste seas olla tuntud kiirtoiduna. Mulle sobib! Pärast eelmist edutut mökerdamist, tegin suure rõõmuga omale taldrikutäie lihtsat, head ja paremat. Riis taldrikupõhja, kalavärgid ja kurk peale, sojakastet ka maitseks ja valmis. Aedvilju oleks rohkem tahtnud, aga ei olnud käepärast. Igatahes soovitan.