Räägi inimestega

Dublinis armastatakse sõnu teha. Kesklinnatänava ülekäiguradadele on kirjutatud “please look left”, et jopskid mandrilt punase tulega üle tee minnes auto alla ei jääks. Avalike kohtade WCst võib leida palveid nagu “please do not sit on the radiator” ja tänava kohal ripuvad sildid stiilis “attention, this road is only for slow vehicles”. Pikad korralikud täislaused seal, kus meil oleks mingi piktogramm või lakooniline “istumine keelatud”. Või siis ka noolemärk eluohtlikkuse tähistamiseks. Hoiatust, “may cause death”, kohtasin tänaval bussi oodates.

Holland

Käisin Hollandis komandeeringus, aga sel korral läksin mõned päevad varem kohale ja veetsin Haagis ja Rotterdamis nädalavahetuse. Kuna oli ilus ja päikeseline ilm, panustasin peamiselt õues ringi kondamisele ja leidsin, et kõige parem asi, mis sealkandis üldse teha saab, on ratta laenutamine. See ei ole küll kõige odavam lõbu, aga Haag lihtsalt on rattasõidu jaoks loodud. Rattateed on lihtsalt nii head ja loogilised ja mugavad! Sain laenutusest toreda ilma käikudeta, jalgpiduri ja toreda punutud korviga velo (vt pilti). Vajusin esimese hooga vastu majaseina, sest raskuskese oli võrreldes mu rattaga nii teise koha peal, eriti kui korv kraami täis laadida. Aga harjus ruttu. Kuna maa on siledamast siledam, ei tundnud ka käikudest hetkekski puudust ja vaid paaril korral ehmatasin kaasliikleijaid liialt järsu ja ebaloogilise peatumisega.

Hollandlased ikka oskavad elada. Nii kui ilm vähegi päikest ilmutab, on nad kõik väljas ja rannas. Olgugi, et jopede ja saabastega.Vurasin läbi metsatuka randa, lootuses rahulikult merd nautida, aga see oli justnagu suvituskuurort. Paksult hotelle ja kaubandust täis ehitatud, mängis muusika ja asustatus kui Pärnu rannas suvel.  Lennutati lohesid, jalutati koeri, purjetati ja söödi-joodi-poodeldi. Aga üldiselt oli rand kole ja väga koledaid hooneid täis ehitatud.


Rotterdam, vaeseke, oli II maailmasõja ajal lagedaks pommitatud ja põlenud, nii et kõik kõik oli suhteliselt uus ja panustatud oli kummalisele arhitektuurile, mis oli küll väga huvitav, kuid mitte kuigi ilus.

Haag seevastu oli päris kenakene, kuigi Amsterdam meeldib mulle siiski enam. Kuna ma vurasin rattaga ringi, siis jäi fototegemine küll tahaplaanile, nautisin liikumist, päikest, vaateid. Äärmiselt tore. Tore oli ka täiesti plaaniväliselt liikuda, lihtsalt kuhu tee viib, kuhu tundus mõnusam minna. Nii leidsin ka mõnusa vana linnaosa, kus majad aastast 1880. Vaiksed pisikesed tänavad. Hoopis teine elu linna servas. Tuleb meelde jätta, et kui edaspidi satun sinnakanti või ükskõik mis kanti, kus rattasõit popp, tasub ratas laenutada.



Oli tore nädalavahetus.

Suvine sõit

Suvi on möödunud hektiliselt. Puhkust pole olnud, nii et nädalavahetused on pidanud puhkuse rolli mängima. Ühel nädalavahetusel käisime rattaga sõitmas mööda vana postiteed. Rongiga Tartust Vastse-Kuustesse, rattaga kusagil 30km ja siis Põlvas tagasi rongi peale. Vahepeal nägime Põlva Talurahvamuuseumit, Palojärve ja toredat Eesti loodust. Muuseum oli väga tore, eriti sealne veski. Rong oli väga toredasti paksult rattureid täis – loodetavasti saab ka uutesse rongidesse kümnete kaupa rattaid sisse mahutada.

Pildid on tehtud telefoniga :)

   

Viimase pildi tegi Redi.

Hakkan ise ellu ärkama ja püüan ka blogi ellu äratada

Kõverajärve

Aasta esimese ja teise päeva veetsime Orava lähedal Kõverajärve ääres RMK majakeses ja selle ümbruses metsas mütates ja lumeingleid tehes ja kelgutades ja lumelaternaid ehitades ja saunast lumehange viskudes ja head sööki süües ja veinikest juues. Oli väga tore :)

 

       

p.s. Osa pilte on Redi tehtud

Endale, et meelde jääks, ja teistele teadmiseks - Tartust saab sinna Tartu-Orava rongiga ja seejärel umbes 4km jalutades. Tagasi sai bussiga Soe peatusest, mis oli umbes 5km kaugusel majast. Autovaba seltskond oli seekord jah.

Lõunamaa

Naljakas, mul oli Amsterdamis tunne, et olen sattunud lõunamaale. Ilm oli küll ka harukordselt soe ja päikeseline, aga pigem oli see kogu õhustiku ja linnaelu omapära. Melu-elu käis tänaval ja kanalitel, inimesed olid nii chillid ja ägedad – laulsid ja vilistasid oma värviliste vanade koledate ratastega mööda linna vuhistades, jõid veini jalgu kõlgutades aknal või pinkide ja lauaga keset tänavat, või kanaleid pidi paadiga ringi triivides, kõhud paljad, hambad irevil ja muss kaasa tümpsumas. Paatides olid botaanikaaiad, rattakorvides koerad, lapsed või lauakoormad. Ja keegi justkui ei püüelnud suurema, edevama auto, läikivama aiatooli või võimsama paadi poole. Kõik oli kuidagi nii suvaline ja praktiline. Aa, ja ülikooli hoovis kasvasid suured nõgesed :) Käisin konverentsil, mitte turistitamas tegelikult.

 

Neist muudest vabaduse ilmingutest, mida kõik niigi teavad, ma ei hakka rääkima. Pealegi tundus mulle, et see kõik oli ikka palju enamas kui paljastes pepudes aknal ja rohelistes lehtedes. Seal lihtsalt tundus nii chill.

Kanalite linn

Küll Amsterdam on ilus linn!

  

Sokulaadiriik

Lemmik linn

Ometi kord oli mul mõistust pikendada tööreis nädalavahetusse, et natuke turisti mängida. Brüssel ja Brugge olid kavas. Brugge tundus mulle aastal 2003 kui see oli üks esimesi väljamaa linnu, mida nägin, lihtsalt imearmas. Nüüd, 7 aastat hiljem, kui ma olen veel päris palju linnu näinud, tundub see mulle ikka üks armsamaid linnakesi üldse. Kitsad tänavad, kanalid, pardikesed kanalikl, pisikesed vanad majakesed ja lillikesed nende akendel, kohvikukesed, värvilised uksed ja rattad – võluv!

       

Reisul

Reisul on vahel päris mõnus. Hotell on meil mingi hüpermodernne – kõik asjad käivad automaatidega, alustades check-ini tegemisest kuni kohvi, jogurti, interneti ja lisapadja lunastamiseni. Paar inimest on siin siiski ka. Peamiselt selleks et luurata nurga taga kuniks keegi midagi valesti teeb ja nördinud pilk silmis õiendada. üsna sürr