munapühad olid

Leenane’i kaunitar

Ükspäev käis Rakvere teater Tartus, mängiti McDonagh Leenane’i kaunitari. Läksin vaatama, sest polnud Ines Aru teatris näinudki ja ta on alati väga sümpaatne tundunud. Ülle Lichtfeldt ei ole mulle jällegi kunagi meeldinud, kuigi eks ma olen teda ka vaid tobedates telesarjades näinud. Samas on ta näol alati mingi vaevuaimatav muie, mis tema olekusse on mingi ebameeldiva kõrkuse toonud. Pealegi ei ole ta mõjunud usutavana.

Ines aru oligi omas headuses, ja vaatamata sellele, et ta on ikka päris vanaks jäänud, on ta terane, elav, muhe ja superhea diktsiooniga. Väga hea rolli tegi. Ülle Lichtfeldt rehabiliteeris ennast mu jaoks ka täiesti. Esiteks ei olnud rõdule tema muiet näha, aga ma kahtlustan, et see polnudki seal ega häirimas. Meeldis mulle väga, selline väga lihtne ja päris inimene. Hästi teistsugune roll kui nt õnne 13-s. Mängis kummikute ja lötendava kampsuniga vanatüdrukut, kes kanasitta koristab laudas ja kes oma kiusliku ema kapriisidega päevast päeva toime pidi tulema. Meesosatäitjad ei meeldinud mulle kumbki, Mait Joorits eriti vähe.   

Lugu ise oli esmalt lihtne igapäevaelu väikeses Iiri külas, mis lõpuks käest läks. Emotsionaalne ja hingeminev lugu. Ausaltöeldes ajas jube vihale, tekitas nördimust ja lõpus tegi väga kurvaks ja nõutuks. Täiesti kohutav mutt oli see Ines Aru. Keeras ikka totaalselt käru oma tütrele puhtalt isekatel ja omakasupüüdlikel põhjustel. Kiuslik ja salakaval. Ma saan aru, et inimsuhted ja inimhinged ongi keerulised ja üksildus hirmutav, aga see oli ikka liig mis liig.

 

Fotod: Rakvere teatri kodulehelt ja facebookist

Kevad musta käpa klubis

 

kassikarvast sokke kellelgi? :)

Sushikursus

Käisin Lianni Stuudios sushikursusel, pealkirjaks oli fantaasia ja improvisatsioon. Hästi ilus ja armas koht on see stuudio ja Evelin, kes õpetas oli ka sharmantne. Muidugi ei saanud ma üleliia palju teadmisi, sest olen ju enne lugenud ja teinud ka, aga mõned nipid siiski. Ja seltskond ja kogu üritus olid toredad.

     

Aga sain aru, et olen kogu aeg sushit valesti serveerinud ja lapiti taldrikule pannud. Aga mis veel hullem – ma olen seganud riisi tavalise riisiäädikaga, aga sinna tuleks veel suhkrut ja soola ka juurde lisada. Ja nipet näpet veel, trikke lõikamiseks-rullimiseks. Selle koolituse idee oli aga tutvustada erinevaid improvisatsioonilisi sushitäidiseid. Laual oli igasugu liha, puuvilju, aedvilju ja igasugu kraami. Päris huvitav oli toore räime, maasika ja mangoga sushi :P

Lisaboonusena nägi stuudios Alari Kivisaare Islandi fotode näitust! Väga ägedad pildid tõesti! Soovitan. Vilets pildikribal selle illustratsiooniks ka.

kevadpäike

Räpina

Minge Räpinasse! Imearmas koht! Ja sealne värskelt avatud hotell on väga hea koht, kus pidada seminari. Ilus ja maitsekas ja restoranitoit oli maitsev! Ma ise tahaks sinna kevadel või suvel tagasi minna, et aianduskooli kätetööga kaunistatud Räpina ka üle vaadata. 

 

Kevadpäike

Hanged veel maas, aga õhus on kevadet… mõnus!