Tartu Uus teater - IDentiteet

Tartu Uus Teater on mu teadvusesse erakordselt aeglaselt imbunud. Igasugu teatriprojekte on viimasel ajal tekkinud ja ma ei ole neile eriti tähelepanu pööranud - teenimatult ilmselt.

Tartu Uue Teatri IDentiteet, mida mängiti Ekraani kinos ja mis tutvustuse järgi pidi olema hoopis 4D film, aga mis rahapuudusel hoopis etendusena ilma nägi, oli küll väga muhe etendus. Eriti meeldis lavakujunduse idee - üks mees istus kusagil kolmandas reas grafoprojektoriga ja näitas kinoekraanile slaide. Selline varjuteater. Tulemus oli efektne ja väga nunnu igatahes.

Sisuliselt oli lugu lihtne - Jüri otsib ennast "Kes ma selline olen?!", aga see ei kujunenud liiga seebiseks-labaseks. Sisse oli pikitud ka igasugu Rohke Debelakilikke naljakesi. Sulev Tepparti Kalamaja Sokratese roll oligi nende naljade pärast ilmselt mu lemmik. No selline mees, kes helistas kinnisvarabüroosse, kelle plakatitel on lubadus "müüme teie korteri", et öelda " EI MÜÜ!"

Nero Urket ei olnud ma enne laval näinud - ei olnud nagu vigagi. Ta on natuke nagu multifilm. Kristel Leesmend oli armas, kuigi isssandkuikõhna. Väga tore oli stseen, kus talle une pealt öösel helistati - seda oli kaugele tunda, kuidas ta teki ja voodi soojuses mõnules ja unine oli. Draamateatri Raimo Pass on minu jaoks seni olnud tundmatu - võibolla olen ka näinud kusagil, aga meelde pole küll jäänud. Aga siin oli ta roll samuti muhe, täitsa hea näitleja, pole midagi öelda.

Eraldi tahaks Tõnis Leemetsa muusikalise panuse esile tõsta ja tema raadiohääl kõlas nii lapsepõlvehõngulise saate "Sinu saade" moodi, et raske oli mitte naerda. Laul ja pillimäng lõid ka väga mõnusa meeleolu. Hästi sümpaatne, et ta ilusti keset lava istus ja näitlejatega võrdväärset rolli seega mängis.

Lõppkokkvõttes - tore ajaviide, lõbus, aga ei midagi üliliigutavat või mõtlemapanevat. Lihtsalt tore. Aga see ei ole üldse halb. Plaanin ka teised nende etendused ära vaadata.

Fotod: Tartu Uue Teatri kodulehelt, fotograafi nimi teadmata.