Käisin Hollandis komandeeringus, aga sel korral läksin mõned päevad varem kohale ja veetsin Haagis ja Rotterdamis nädalavahetuse. Kuna oli ilus ja päikeseline ilm, panustasin peamiselt õues ringi kondamisele ja leidsin, et kõige parem asi, mis sealkandis üldse teha saab, on ratta laenutamine. See ei ole küll kõige odavam lõbu, aga Haag lihtsalt on rattasõidu jaoks loodud. Rattateed on lihtsalt nii head ja loogilised ja mugavad! Sain laenutusest toreda ilma käikudeta, jalgpiduri ja toreda punutud korviga velo (vt pilti). Vajusin esimese hooga vastu majaseina, sest raskuskese oli võrreldes mu rattaga nii teise koha peal, eriti kui korv kraami täis laadida. Aga harjus ruttu. Kuna maa on siledamast siledam, ei tundnud ka käikudest hetkekski puudust ja vaid paaril korral ehmatasin kaasliikleijaid liialt järsu ja ebaloogilise peatumisega.
Hollandlased ikka oskavad elada. Nii kui ilm vähegi päikest ilmutab, on nad kõik väljas ja rannas. Olgugi, et jopede ja saabastega.Vurasin läbi metsatuka randa, lootuses rahulikult merd nautida, aga see oli justnagu suvituskuurort. Paksult hotelle ja kaubandust täis ehitatud, mängis muusika ja asustatus kui Pärnu rannas suvel. Lennutati lohesid, jalutati koeri, purjetati ja söödi-joodi-poodeldi. Aga üldiselt oli rand kole ja väga koledaid hooneid täis ehitatud.
Rotterdam, vaeseke, oli II maailmasõja ajal lagedaks pommitatud ja põlenud, nii et kõik kõik oli suhteliselt uus ja panustatud oli kummalisele arhitektuurile, mis oli küll väga huvitav, kuid mitte kuigi ilus.
Haag seevastu oli päris kenakene, kuigi Amsterdam meeldib mulle siiski enam. Kuna ma vurasin rattaga ringi, siis jäi fototegemine küll tahaplaanile, nautisin liikumist, päikest, vaateid. Äärmiselt tore. Tore oli ka täiesti plaaniväliselt liikuda, lihtsalt kuhu tee viib, kuhu tundus mõnusam minna. Nii leidsin ka mõnusa vana linnaosa, kus majad aastast 1880. Vaiksed pisikesed tänavad. Hoopis teine elu linna servas. Tuleb meelde jätta, et kui edaspidi satun sinnakanti või ükskõik mis kanti, kus rattasõit popp, tasub ratas laenutada.
Oli tore nädalavahetus.
Kusjuures ma olen hakkanud mõtlema, et kummaline, et inimesed peaavad moodsat arhidektuuri sageli "koledaks". Mõnkord on see võibolla põhjendatud aga...
ReplyDeleteTegelikult on ilu ikka just vaataja silmades.
Ma sain sellest aru siis, kui üks väljamaalane pidas ilusaks minu koledat fotot Annelinnast. Siis vaatasin uute silmadega ja pean siiani Annelinna ilusaks linnaosaks. Ma polnudki varem mõelnud - võtsingi üldlevinud arvamuse omaks lihtsalt.
Suvel nägin Pärnus nii ilusat moodsat maja, et kohe koliks sisse kui saaks - näitan sulle pilti üks hetk, kui huvi on.