See oli üle hulga aja üks kõige huvitavam, toredam, nauditavam ja väljapeetum etendus, mis ma näinud olen! Nukuteatris pole ma enne kunagi käinud, nukkudega etendust ei olnud ma seni samuti üldse näinud. Aga nüüd tahaks veel!
Ajuloputus oli täiskasvanutele mõeldud etendus, aga ikka nukkudega. Tegevus toimub võõrutusravi haiglas ja keskendub patsientide suhtele oma sõltuvusega. Sõltuvus on aga imearmas ahvike, kes niiii arrrrrmastab oma peremeest. Klammerdub, meelitab, keelitab, on seltsiks. Kuidas sa küll sellisest loobud?! Võrratu võrdlus ja sõltuvuse kehastamine mu arvates.
Fotod Nukuteatri kodulehelt
Esimesel pildil on Taavi Tõnisson – peategelane. Mängis minu arvates väga hästi, polnud teda vist varem üldse näinud.
Etendus oli väga nauditav, aga mõni asi tekitas natuke hämmeldust. Näiteks miks osa etendust vene, osa inglise keeles on, selle vajalikkusest ma päris täpselt ei saanud aru. Ka oli minu jaoks ebavajalik kaamerate kasutamine. Kõige ehedamad ja paremad hetked olid ikka need, kus laval oli näitleja koos oma ahviga. Või ka ilma. Ja kui näitlejad tantsid, väänlesid, piinlesid, laulsid, mõtlesid. Selles etenduses eriti palju ei toimunud, ei olnud pöördelisi sündmusi,keerulisi žüžeekäike või keerulist filosoofiat. See tegevus oli selline mikrotasand, igapäevaelu ja igapäevasuhtlus sõltuvusahvikesega.
Natuke lauldakse, natuke luuletatakse, natuke tantsitakse. Muusika on etenduses olulisel kohal ja mu arvates väga hea ja mõjus. Mõne koha peal meenutas filmi “Requiem for a Dream”. Ka selline psühhedeelia.
Saade Batareja räägib ja näitab etendust ja tema tegijaid. alates 19:10. Etenduse autor ütleb, et ta on olnud sellises haiglas, nii et tegu on kergelt autobiograafiaga.
See suure peaga on arst.
Minge vaatama! Mängitakse paar korda kuus. Ja ärge neid videosid vaadake seal kodulehel, need näitavad ainult kisamise ja püherdamise hetki või neid tobedavõitu intervjuusid ahvidega. Etendus ise on oluliselt parem. Päris koledalt kisendamist oli vaid ühe korra.
No comments:
Post a Comment