Lavastajaks oli Anu Lamp, näitlejateks imehead Linnateatri näitlejad. Autoriks Arthur Valdes, kes oli eelmise sajandi alguse teatriuuendaja Eestis. Nii et eksperimentaalteater, mille kohta minusugune õhukese kultuurikihiga tegelane saab jällekord öelda, et mitte s….gi ei saanud aru, aga igav polnud ka hetkegi. Etendus kombineeris erinevaid tuntuid teoseid, mida ma kahjuks kuigi hästi ei tea, mistõttu viited ja vihjed ja seosed jäid mõistmata, kuid lugu kui selline, mis välja koorus koos huvitavate tegelastega oli ikkagi väga huvitav ja köitev. Naerda sai päris hästi ka. Kujundus oli tore retro, vanu raamatukujundusi meenutas.
Foto: linnateatri koduleht
Ega pikemalt praegu ütlegi midagi. Ütlemisväärt asjad on kõik peast pühitud. eks ongi nii, et mul on alati hea meel näha, et ka teised käivad mu teatripostitusi lugemas, aga need on ennekõike mulle endale. Erakordselt halva mäluga tuleb õppida koos elama… käin siin ikka mälu värskendamas.
No comments:
Post a Comment