Ega ma sümfooniaorkestrit pole eriti kuulnud, peab tunnistama. Kogemused tõsisema muusika valdkonnas jäävad kesiseks. Aga kuna menüüs oli Pärt ja Põhjamaade Sümfooniaorkestri ees seisis väike Anu Tali, kes oma energiaga tundub lihtsalt nakatav. Seega tundus hea mõte sammud Estonia poole . Ja oligi hea.
foto: tallinn2011.ee
Pärdi Cantus Benjamin Britteni Mälestuseks võlus mind kõige rohkem. Puhas, ilus, meloodiline, kaasahaarav. See pani mind rohkem kuulama kui Edvard Griegi kontsert klaverile ja orkestrile, mis oli klassikalisem, väga palju mitmekesisema helikeelega, võimsate kulminatsioonide ja ägedate klaverietteastetega. Aga mulle lihtsalt meeldib “hõredam” muusika – vähem pille, vähem erinevaid meloodiaid ja “hääli” korraga. Ei, ka see Grieg oli ilus ja huvitav, aga raskem oli mõtet hoida seal saalis ja muusika juures, ikka ja jälle avastasin end mõttes prossi disainimas või töömõtteid mõtlemas. Tegelikult olekski õudselt põnev teada, mis toimub publikumi peas sellise kontserdi ajal. Huvitav, kui paljud mõtlevad näiteks õhtuse menüü peale, nädalavahetuse tegemiste ja mustapesu hunniku peale, mis vaja kindlasti masinasse pista, maksmata arvetele? Mis toimub inimeste peas kontserdi ajal? Mis teie mõtlete? Ei midagi? Ainult muusikast?
Pärast vaheaega, hing mingi halva maitsega napsist (konjak?) soojaks saadud, jätkus kontsert Sibeliuse sümfooniga nr 2. Oi see oli küll ilus. Eriti meeldis mulle kui kõik keelpillid pea ühehäälselt mingit lihtsat meloodiajupikest kordasid. Lihtsus ja ökonoomsus, nagu seda kavaleht nimetas – kogu temaatika kasvab välja ainult kahest motiivist. Midagi hüpnotiseerivat on sellises korduses ja tuttavlikkuses. Ja keelpillid on lihtsalt imelised.
Omaette naljakas ja huvitav oli lavaline logistika. Pärast üsna lühikest Pärti kobis orkester lavalt minema ja asemele tuli kaks meest, kes hakkas mööbeldama. Tõstis toole üksteise otsa, nihutas pulte, kuniks sai nii palju ruumi lavale, et sinna klaver veeretada. Seejärel jälle toolid-puldid paika tagasi. See sehkendamine toimus minu arust pea sama kaua kui Pärdi teose ettekandmine.
Foto: Kalju Suur
Ja nüüd tuleb hoida silma peal Pärdi esitlustel. Jõudsin fuajees plakatilt enne kui mind rüselevate inimeste poolt eemale põtkiti ja plakat salliga kaeti näha, et veebruaris esitatakse midagi Pärdilt.
Kellel huvi, siis kontsert kanti üle ka raadios ja Klassikaraadios saab järelkuulata ka. Võib muidugi ka Budapesti või Bratislavasse kuulama minna : )
No comments:
Post a Comment