Päev algas sellega, et kõrvetasin kassil kuuma kohviga tagumendi ära. Hüppas teine mulle sülle, kui rüüpama hakkasin, põrutas peaga vastu tassipõhja ja saigi sahmaka selga. Küll tormas mööda korterit, urises ja sisises mu peale ja oli lihtsalt totaalselt hämmingus. Ülejäänud hommiku ukerdas (paks nagu ta on) maas ja lakkus seda haiget saanud kohta. Karvad on alles, kontrollisin.
Tuli tööleminekuaeg. Mida pole, on müts ja kindad. Tuulasin korteri läbi ja leidsin mütsi ja ühe kinda. Teine jäigi kadunuks. Ronisin siis tööle, ise ülemiste hingamisteede kõikvõimalike hädade tõttu peast paks. Tõesti vastik olla, mõte ei tööta. Vahtisin vaikselt tööd teha kuni tuli tarvidus WCsse minna. Koridoris tunnen, et lonkan imelikult. Vaatan, ühes jalas king ja teises saabas. Kontsad pisut erineva kõrgusega….
Siis andsin veel raadiole arusaamatu sisuga intervjuu. Mõtlemisorganid olid tatiga üle ujutatud ilmselt.
Ootan huviga, mida toob päev edasi toob. Oo, ja homme on ju suisa 13 reede!