Tuesday, June 29, 2010

Kotionu

Ma saan aru küll, et ei ole ilus teise õnnetuse üle naerda, aga kui kass käib nõutult mööda korterit, paberkott kaelas tolknemas…proovige ise mitte naerda. Aegajalt pistis pea kotti, püüdes asja tagurpidi tehes jälitavast kotist vabaneda, aga tulutult
DSC_4365

Poleks mul hale hakanud, käiks ta siiani selle kummitusega ringi. Vaatasin ikka jupp aega, et mis saab. Ta hakkas tasapisi õppima, kuidas selle asjaga elada – söömisega näiteks juba tuli toime. Siiani on paberkotti ronimine olnud üheks põhispordialaks. Eks näe, kas ka edaspidi.

DSC_4370 DSC_4373

Monday, June 28, 2010

Bananana

Banaani-improviss ehk topime, kõik, mis pähe tuleb, banaani sisse ja peale ja lükkame ahju. Ausaltöeldes, ega ma enam mäletagi, mis sinna kõik sisse sai. Pirni, mett, shokolaadi, seesami seemneid ja võid kindlasti. Ja pärast sõin vaniljejäätisega. Maitses hea, seda mäletan.

 DSC_3132DSC_3126

Saturday, June 26, 2010

René Magritte

Tulles tagasi mõni aeg tagasi toimunud Brüsseli-reisi juurde, ei saa jätta rääkimata sellest, et 2009 aasta juunis avati seal René Magritte muuseum, mida me ka külastasime. Õudselt tore! Ta on mulle aastaid juba väga sümpaatne olnud. See oli Belgia näitustest mu lemmik. Mulle meeldib, et ta on vormilt üsna klassikaline – no maalib peaaegu nagu Vermeer või muud madalmaade kunstnikud – aga sisult on pildid absurdsed ja kummalised.

Oi ja igasugu ägedad pildid olid kohad. Dali ja Miro näitustel olid sellised tundmatumad ja ilmselt vähemtähtsad tööd, aga siin oli ikka kahurvägi väljas. Pilved ja piibud ja linnud ja õunad ja kübarad ja puud. Ja nagu juba mul kombeks on, lubage jälle paralleele teiste kunstnikega tuua. Toomas Vint meenus korduvalt.

Soovitan seda muuseumi tõesti.

   

P.S. kui kedagi mu naiivne kunstikriitika naerma ajab, siis palun andke teada :)

Thursday, June 24, 2010

Kondase keskus

Viljandis Kondase keskuses näeb naivist Paul Kondase maale. Olen siin oma kunstivõhiklikkust juba ennegi demonstreerinud, nii et ei häbene nüüdki öelda, et mina temast enne kuulnud polnud. Aga täitsa muhe värk. Kohati meenutas Ave Nahkurit.

Siin on pildid eelkevad, jaaniööl ja näärivana kalastab. Naerma ajasid fantaasia rakettidega, kohtumine, lumehelveke ja suplevad mehed.

  ´

Pildid pärit siit

Teise näitusena oli õpilaste käsitöönäitus, mis oli ka väga inspireeriv. Lahe oli näha, kuidas õpetaja igavad proovitööd ja erinevate tehnikate õppimised põnevateks kunstitöödeks kokku pani – kõigi laste heegeldamise või tikkimise proovilapikesed loominguliselt kokku pannes võib igasugu ägedaid asju luua. aplaus neile õpetajatele!

Tuesday, June 22, 2010

Monday, June 21, 2010

Suur Kalju

Viljandi raamatukogus oli just avatud Kalju Suure fotonäitus – saalitäis tõeliselt mõnusaid portreesid. Kõige lummavam minu jaoks oli see Arvo Pärdi portree. Aga modell ise on ka muidugi õudselt ilmekas, see paistab kõigist temast tehtud fotodest. Aga see läige ja pilk silmis siin fotol ja kogu meeleolu on lummav. Lapse silmad on tal. Selgub, et see on Suure enda lemmik foto samuti.



Sirvisin ka Kalju Suure aktifotode raamatut – tahaks seda näitusena näha.

Saturday, June 19, 2010

Viljandi

Luusisin täna Viljandis fotokaga ringi – lihtsalt et saada ära töö-kodu-töö rutiinist ja saada ehk unenägudessegi midagi vaheldusrikkamat kui uuringuraportid ja koostööpartnerid. Viljandi on imeline linnake. Järgmine kord kui mulle peaks väljamaalt külalisi tulema, viin nad kindlasti sinna. Nii maaliline, vaikne, rahulik ja õudselt eestlaslik, ma ütleks. Oi ja kui normaalne see linn ilma Folgita on.

DSC_4281DSC_4265 DSC_4247 DSC_4187DSC_4263        DSC_4270_1      DSC_4183

Monday, June 14, 2010

Miro

Ma käisin Brugges ka Joan Miró näitusel. Tal on väga lahedaid ja ilusaid ja tehniliselt ka ägedaid pilte, aga sellel näitusel olid ainult sellised 3-4 aastase loomingule sarananevad kriips-ring-veelükskrkiips pildid, millest – tee või tina – ma ei saa mitte muffigi aru. Hästi meeldis mulle küll film, kus näidati üsna kõrges heas Miród oma stuudios hoolega maalimas. Tõmbas pintsliga paar korda, pani maali eemale, vaatas mõtlikult kiiktoolist. Töntsas teise poolelioleva maali juurde, võtis jämeda pintsli kätte ja tõmbas ka sinna mõne ringi või triibu. Värv ja pintsel paistsid ekraanil nii ilusad ja see rahulik meeleolu ta suures poolikuid töid täis stuudios ka.

Üldselt meelv näitusekülastus, aga kui keegi mulle sooviks selgitada nende triip-ring-triip piltide kontseptsioone, siis oleks tore. Sest see kõik jätab mind väga segadusse. No ei saa aru. Ilus ju ka nagu ei ole. Et mis ja miks siis?! Ta ise paistis teadvat täpselt, kuhu need kriipsud käivad. 

Wednesday, June 9, 2010

Dali ja tema siivutused

Brugges oli tore, nägime Dali näitust. Hitt-teoseid küll polnud vist ühtegi kohal, tuttavlikest motiividest olid pikajalalised elevandid esindatud. Näidati graafikat ja raamatu illustratsioone. Pildid olid suures osas täiesti ebasiivsad – ta illustreeris mingeid erootilisi poeeme ja luuletusi. Aga ka näiteks Alice imedemaal.

  

Kui maalid on tal ilusad, detailsed ja viimistletud, siis näidatud graafika oli sageli väga visandlik, aga ikka üsna sürr. Muuseumiseinad olid täis pikitud ka tema geniaalseid tsitaate:

“I’m in a permanent state of intellectual erection”

“there are some days when I think I’m going to die from an overdose of satisfaction”

“The fact that I myself do not understand the meaning of my paintings at the time that I am painting them does not mean that they have no meaning”

Muuseum ise sobis hästi Dali edevuse ja bravuurikusega – läikiv, peeglite, punase sameti ja loomanaha imitatsioonidega. Kõlab kui halb maitse, aga oli siiski üsna hea maitse piiril veel. Pigem naljakas. Ühtlasi sirvisime ka raamatut, mis oli Dali vuntsidest.

 dali_double_moustache

Tuesday, June 8, 2010

Van Gogh’ muuseum

Mulle ikka meeldib, kui kooli- või tööreisil saab natuke aega napsata näituste jaoks. Kui kuulsin, et Amsterdamis on suurim Van Goghi kogu, otsustasin lihtsalt mõned konverentsi ettekanded vahele jätta ja Van Goghi muuseumisse minna. Natuke kunsti teaduse asemel.

Näitus meeldis mulle väga – hästi oli üles ehitatud. Palju oli piltide juures juttu selle kohta, kes parasjagu maali valmimise ajal teda mõjutas, kellet õppis, mil viisil püüdis õppida ja areneda, mis talle muret tegi. Ka tema kaasaegsete ja sõprade maale oli eksponeeritud. Koos ammuloetud elulooraamatuga kõlas see kõik nii hästi kokku, andis edasi õhustiku ja jutustas lisaks piltidele endale ka kunstniku loo. Ainus, mis kokku ei kõlanud, olid jaapani turistid. Ja kõigi muude riikide turistid. Ma pole iialgi nii palju inimesi ühes muuseumis näinud. see segas vaatamist, muidugi. Aga muidu soovitan soojalt.

Alati on põnev näha oma silmaga kuulsaid pilte – nägin päevalilled ära ja olen rahul! Aga väga põnev on näha ka pilte, mida pole enne näinud ja mis on üsna teise käekirjaga maalitud. See armas moonipilt oli üks mu lemmikuid.

van gogh

Monday, June 7, 2010

Lõunamaa

Naljakas, mul oli Amsterdamis tunne, et olen sattunud lõunamaale. Ilm oli küll ka harukordselt soe ja päikeseline, aga pigem oli see kogu õhustiku ja linnaelu omapära. Melu-elu käis tänaval ja kanalitel, inimesed olid nii chillid ja ägedad – laulsid ja vilistasid oma värviliste vanade koledate ratastega mööda linna vuhistades, jõid veini jalgu kõlgutades aknal või pinkide ja lauaga keset tänavat, või kanaleid pidi paadiga ringi triivides, kõhud paljad, hambad irevil ja muss kaasa tümpsumas. Paatides olid botaanikaaiad, rattakorvides koerad, lapsed või lauakoormad. Ja keegi justkui ei püüelnud suurema, edevama auto, läikivama aiatooli või võimsama paadi poole. Kõik oli kuidagi nii suvaline ja praktiline. Aa, ja ülikooli hoovis kasvasid suured nõgesed :) Käisin konverentsil, mitte turistitamas tegelikult.

DSC_3967DSC_3990  butaanitkaaed DSC_4036

Neist muudest vabaduse ilmingutest, mida kõik niigi teavad, ma ei hakka rääkima. Pealegi tundus mulle, et see kõik oli ikka palju enamas kui paljastes pepudes aknal ja rohelistes lehtedes. Seal lihtsalt tundus nii chill.

Sunday, June 6, 2010

Kanalite linn

Küll Amsterdam on ilus linn!

DSC_4027DSC_3930 DSC_3914   DSC_3952DSC_3932

Wednesday, June 2, 2010

Tuesday, June 1, 2010

Lemmik linn

Ometi kord oli mul mõistust pikendada tööreis nädalavahetusse, et natuke turisti mängida. Brüssel ja Brugge olid kavas. Brugge tundus mulle aastal 2003 kui see oli üks esimesi väljamaa linnu, mida nägin, lihtsalt imearmas. Nüüd, 7 aastat hiljem, kui ma olen veel päris palju linnu näinud, tundub see mulle ikka üks armsamaid linnakesi üldse. Kitsad tänavad, kanalid, pardikesed kanalikl, pisikesed vanad majakesed ja lillikesed nende akendel, kohvikukesed, värvilised uksed ja rattad – võluv!

vesi DSC_3747 DSC_3808  DSC_3776      uks ja ratas