Räägi inimestega

Dublinis armastatakse sõnu teha. Kesklinnatänava ülekäiguradadele on kirjutatud “please look left”, et jopskid mandrilt punase tulega üle tee minnes auto alla ei jääks. Avalike kohtade WCst võib leida palveid nagu “please do not sit on the radiator” ja tänava kohal ripuvad sildid stiilis “attention, this road is only for slow vehicles”. Pikad korralikud täislaused seal, kus meil oleks mingi piktogramm või lakooniline “istumine keelatud”. Või siis ka noolemärk eluohtlikkuse tähistamiseks. Hoiatust, “may cause death”, kohtasin tänaval bussi oodates.

Elu algab taas

Viimased kuud olen alustanud pea iga mõtet ja juttu sõnadega “Kui ükskord elu jälle hakkab…”. Nüüd vist peaaegu on see aeg peaaegu käes, kus asjad võiks jälle tavapärasematesse radadesse tagasi loksuda ja on jälle aega enda ja teiste jaoks. Muidugi algas elu pingelanguse ja haigeksjäämisega. Aga nüüd on haigusepoiss ka vaikselt lahkumas ja aeg jälle heade hetkede jaoks.

Ükspäev oli ilus päike, jalutuskäik emajõe ääres. Kohtasin oma teel toredaid masinaid :)

Kevadpäike

Hanged veel maas, aga õhus on kevadet… mõnus!

22 tuhat küünalt

.. pandi eile Tartu raekojaplatsile. Küüditatute mälestuseks.

Sihkat sahkat emajõel

KÕIK suusatavad! IGAL POOL! ÄGE! :)

Päikeserõõm

Mõni päev rõõmustab meid ilusa päikesepaistega ja siis näeb kogu ilm ja maa kohe palju mõnusam ja ilusam välja

vaade jakobi mäelt

hobuseid võib jalutada?

Raekoja plats

 

kevadel saab kätte

No küll on ilus!

elu keeb

seltskond varahommikuses pargis

  

Linnatu park

Udu on mõnus, kaotab linna, jäävad ainult puud ja pardid

Täna paistis päike!

sügisvalgus

Lutsu tänav

See ilus maja on Teatri Kodu.

hommikul jõe ääres

Hommikuti on jõe ääres nii ilus ja rahulik. Kohata võib kolme tüüpi inimesi: kalamehi, koerajalutajaid ja mõnd üksikut tervisesportlast. Ma kuulun enamasti sellesse viimasesse kategooriasse, kuid vahel harva, kui fotokaga ringi jalutan, moodustan neljanda kategooria. Ilusam on jalutada allajõge, siis sillerdab päike veel ilusamini. Sel hommikul piilus küll päike läbi väikese udu-sudu.

   

Muideks, kas keegi teab, miks kajakad karjade kaupa enam jõe ääres konnatiigi kohal kisendades ei lenda?

Pühapäevahommikune kohtumine

    

Mõni päev hiljem nägin teda maja teises küljes ühe teise aknaraami otsas maailma asjadel silma peal hoidmas.

Põltsamaaa, ehtne ja heaaa

Käisime Põltsamaal. Lihtsalt niisama ringi vaatamas. Enamasti teatakse Põltsamaa lossi (ja muidugi mahla ja veini), nüüd ehk ka roosiaeda, mis kõik ongi väga toredad, aga minu lemmikuks oli jõgi. Jõgi ja jõe-äärsed pargikesed-pardikesed teevad linnapildi nii mõnusaks ja hubaseks. Pisike armas linn.

    

Osa lossi on üsna korrast ära. Otsisime pimedates koridorides Eesti pressifoto 2009 näitust. Leidsime neist koridoridest 5 viita näitusele, aga näitust ennast ei leidnudki.

Küll aga leidsme katusekorruselt toreda näituse. Kunstigalerii pART, Andres Koorti ja Sven Saagi näitus. Iseteenindus – raha karpi, laualt pilet. Lahkudes palun kustutage tuli.

Lossi veinikeldris on ka pisike nostalgiahõnguline näitus.