Ma käisin Brugges ka Joan Miró näitusel. Tal on väga lahedaid ja ilusaid ja tehniliselt ka ägedaid pilte, aga sellel näitusel olid ainult sellised 3-4 aastase loomingule sarananevad kriips-ring-veelükskrkiips pildid, millest – tee või tina – ma ei saa mitte muffigi aru. Hästi meeldis mulle küll film, kus näidati üsna kõrges heas Miród oma stuudios hoolega maalimas. Tõmbas pintsliga paar korda, pani maali eemale, vaatas mõtlikult kiiktoolist. Töntsas teise poolelioleva maali juurde, võtis jämeda pintsli kätte ja tõmbas ka sinna mõne ringi või triibu. Värv ja pintsel paistsid ekraanil nii ilusad ja see rahulik meeleolu ta suures poolikuid töid täis stuudios ka.
Üldselt meelv näitusekülastus, aga kui keegi mulle sooviks selgitada nende triip-ring-triip piltide kontseptsioone, siis oleks tore. Sest see kõik jätab mind väga segadusse. No ei saa aru. Ilus ju ka nagu ei ole. Et mis ja miks siis?! Ta ise paistis teadvat täpselt, kuhu need kriipsud käivad.
Mul on temast ja tema kunstist üks suurem piltidega ja selgitustega raamat. Võin laenata.
ReplyDeleteAitähh! Kui ükskord peaks juhtuma, et tööd vähemaks jääb ja ma oma elu tagasi saan, siis vaataks täitsa hea meelega :)
ReplyDeleteMis mõttes ei ole ilus? See alumine pilt on ju täielik kompvek :D Geniaalne veel pealegi :P
ReplyDeleteMa muidugi ei tea, mis pilte sa seal nägid...
novot, mina näen kahte plönni, aga mitte geniaalsust :P
ReplyDeleteei tea kas peaks oma ignorantsuse äkki omale hoidma, mitte kogu maailmale kuulutama...
no nagu sa isegi kirjutad siin postituses, et ta paistis teadvat, kuhu need kriipsud käivad... ja mõtle, meie ju ei tea seda. Ma ei suudaks midagi sellist nii veendunult teha - sellepärast see ongi mulle huvitav vaadata ja kui ma seda "plönnidega" pilti vaatan on mul tunne, et kõik on paigas.
ReplyDeleteAga mis puutub ignorantsuse maailmale kuulutamisse, siis mina ikka arvan, et "kui sa ei tea, siis küsi" on sageli üpris edasiviiv strateegia. Võibolla keegi ei oskagi vastata - aga arutlus on igaljuhul tore.