Ma saan aru küll, et ei ole ilus teise õnnetuse üle naerda, aga kui kass käib nõutult mööda korterit, paberkott kaelas tolknemas…proovige ise mitte naerda. Aegajalt pistis pea kotti, püüdes asja tagurpidi tehes jälitavast kotist vabaneda, aga tulutult
Poleks mul hale hakanud, käiks ta siiani selle kummitusega ringi. Vaatasin ikka jupp aega, et mis saab. Ta hakkas tasapisi õppima, kuidas selle asjaga elada – söömisega näiteks juba tuli toime. Siiani on paberkotti ronimine olnud üheks põhispordialaks. Eks näe, kas ka edaspidi.
No comments:
Post a Comment