Tulles tagasi mõni aeg tagasi toimunud Brüsseli-reisi juurde, ei saa jätta rääkimata sellest, et 2009 aasta juunis avati seal René Magritte muuseum, mida me ka külastasime. Õudselt tore! Ta on mulle aastaid juba väga sümpaatne olnud. See oli Belgia näitustest mu lemmik. Mulle meeldib, et ta on vormilt üsna klassikaline – no maalib peaaegu nagu Vermeer või muud madalmaade kunstnikud – aga sisult on pildid absurdsed ja kummalised.
Oi ja igasugu ägedad pildid olid kohad. Dali ja Miro näitustel olid sellised tundmatumad ja ilmselt vähemtähtsad tööd, aga siin oli ikka kahurvägi väljas. Pilved ja piibud ja linnud ja õunad ja kübarad ja puud. Ja nagu juba mul kombeks on, lubage jälle paralleele teiste kunstnikega tuua. Toomas Vint meenus korduvalt.
Soovitan seda muuseumi tõesti.
.jpg)
P.S. kui kedagi mu naiivne kunstikriitika naerma ajab, siis palun andke teada :)
No comments:
Post a Comment