Sürr süstamatk

Emajõe-uudiseid on kõik kohad täis ja ega ma teid üllata sellega, et palju vett on ja jõgi on enam kui kahekordne. Käisin seda asja ükspäev lähedalt ja põhjalikult uurimas.

Süstamatk mööda Jänese matkarada kõlab lihtsalt nii kohutavalt sürrilt, et ma siiani naeran selle mõtte peale. Ja sõitsimegi kõigepealt mööda randa proovikabiinide ja turnimispuude vahelt jõge mööda üles, siis mööda põlde laiuval järvel, suurte kuuskede ja kaskede vahel. Vahepeal pidi olema ettevaatlik, et silla käsipuudele või vee alla kadunud prügikasti otsa ei sõidaks. Põllupealne järv oli üle meetri sügav ja laius kümneid kümneid meetreid. Süst on väga lahe sõiduk ja sellisel vaiksel veel on minusuguse algaja jaoks sõit täiesti jõukohane ja mõnus.

Ja päike loojus ja varesed istusid puu otsas ja puud urvitasid (olid paksult urbi täis, noh) ja vesi vulises. idüll :)

Pildid on päev varem tehtud samast kohast, aga teistest sõitjatest teistsugustes sõidukites :)



Tavaliselt läheb jõepiir kusagilt sealt, kus see must joon on.



Supilinna uued veekogud. Jõgi, muideks, asub hoopis pildistaja selja taga. Sellest esiplaanil olevast veekogust pumpavad vaprad päästetöötajad vett tagasi jõkke päevast päeva.




P.S. Edaspidi saabki siit blogist lugeda eesti keeles mu tegemiste, käikude, teatrietenduste ja muu kohta. Lisan kindlasti ohtralt pilte ja ega toiduteema ka kusagile kao. Lihtsalt oli aeg sellised jutud ehteblogist välja puksida.