Eile õhtul juhtus nii, et astusin toidupoest välja ja kohtusin sõbrannaga, kes parasjagu koos emaga Jaan Tätte kontserdile “Tulemine” suundus. Kutsusid mind ka kaasa. Läksingi, endal käekotis 4 rulli wc paberit, jogurt, palsam ja purk C vitamiini. Kujutlesin, mis nägu turvamehed teevad, kui nad peaks tahtma mu suurt ridiküli läbi otsida. Ei tahtnud paraku.
Laululava oli paksult rahvast täis ja kontsert oli väga tore ja armas. Väga meeldis mulle, et Tätte terve suure seltskonna oli kohale kutsunud – see tegi kontserti mitmekesiseks ja huvitavaks. Mu lemmikuks olid sel kontserdil ansambel Udupasun ja selle laulja Silver Sepp, kes muuhulgas ka väga lahedalt tantsu vihus. See, mil viisil Udupasun Tätte mõtlikesse ja unistavatesse lugudesse särtsu ja energiat juurde lisas, oli väga lahe. Eks ma natuke kartsin, et Tätte lood mu unne suigutavad.
Teiseks lemmikuks oli Marko Matvere, kes meeldib mulle just sellest ajast peale, kui ta Georg Otsa kehastades meeletu hääletreeningu läbi tegi. Sügav ilus tämber, ei anna varasemate VLÜ esitustega võrreldagi. Mõtlen, et peaks binokli ostma, et näeks sellistel üritustel esinejate emotsioone ja näoilmeid paremini. Praegu tuli Matvere muhedat muiet vaid ette kujutada.
Ka Liisi Koiksonit tahaks sooja sõnaga ära märkida. Just sooja sõnaga, sest ta tundub nii soe ja hooliv inimene – selline mulje jäi nendest mõnest üksikust lausest, mis ta laval ütles. Näiteks pööras ta tähelepanu oma lavakaaslastele, palus neile aplodeerida ning pöördus tervitustega nende vaeste kuulajate poole, kes alkoholimüügipunktide telkide katuste taga istuma pidid ja midagi ei näinud. Ja muidugi laulab ta imeilusasti. Tuulevaiksel ööl on lugu, mis mind jätkuvalt tõeliselt liigutab.
Foto: Raigo Pajula
Piinlik tunnistada, aga Tätte ise meeldis mulle sellest seltskonnast kõige vähem. Ta naljad kippusid allapoole vööd ja veel nii konkreetselt oma lavapartnerite suunas suunatud olema. Ma ei ole mingi puritaan, aga see oli kuidagi häiriv ja labane. Maarja kohta ei oska midagi öelda, jättis mind täpselt sama külmaks kui alati.
Kokkuvõttes oli huvitav ja tore kontsert. Tore on see väike Tartu, kus võib juhuslikult sõprade otsa komistada.
No comments:
Post a Comment