Lavastuse eest ka kümme punkti. Imeline pinge loomine ja hoidmine – ilma kisata! Oi kuidas mulle meeldib kui leitakse teistsuguseid ja peenemaid viise väljendamaks inimestevahelisi pingeid, näidates võimuvõitlusi ja hulluseid. See on päris elus ju ka väga nüansirikas ja väga isikupärane, kuidas inimesed üksteisega manipuleerivad, kuidas võimumängud väljenduvad. Ei ole vaja kisada ja üksteise peale karjuda. Ja ei kisatagi. Lihtsalt suurepärane.
Fotod Ene-Liis Semper, No teatri kodulehelt
Näitlejad saavad ka kümme punkti. Igaüks. Maarika Vaarik on juba ammu minu suur lemmik, telekas on teda näha Kättemaksukontoris, aga teatris on ta veel väga palju parem. See etendus ja roll sobisid talle ideaalselt. Parajalt segane, parajalt hoolimatu, parajalt hooliv, parajalt õrn ja haavatav, parajalt kuri ja haavav. Nüansiparaad, ma ütlen! Alla ei jää sugugi ka Hendrik Toompere jr. Tõsiselt hea roll. Samasugune kõva kivi kui Vaarik. Noored, Mirtel Pohla ja Sergo Vares olid ka väga võluvad. Mirtel jäi päris võluvalt purju ja Sergo on ikka ehtne charmer.
Noored tulid keset ööd vanemale paarile külla. Kõigi must pesu sai ajapikka alkoholi abil lagedale toodud ja teiste ette laiali laotatud. Osad sünged saladused räägiti ära küll vihjamisi. Siis loobiti seda üksteisele näkku. Üsna valus lugu. Samas oli ka koomiline. Olukorrad olid koomilised, dialoogid olid koomilised, purjujäämine ja sellega kaasnev oli koomiline. Aga see, mis käis taustal, hingedes, minevikus ja räägitud lugudes, see oli valus.
Väga meeldis. Ja nii palju kui teiste juttudest kuulda, on mul hea meel, et just No etendust nägin.
No comments:
Post a Comment